Ventilatsiooni isolatsioon

Ventilatsiooni isolatsioon

Ventilatsioonisüsteemi isolatsioon – Miks see on oluline teie tervisele ja hoone efektiivsusele?

Ventilatsioonisüsteem on iga hoone oluline osa, tagades värske õhu juurdevoolu ja niiskuse kontrolli. Kuid tihti jäetakse tähelepanuta ventilatsioonikanalite ja -torustike isolatsiooni tähtsus. Tegelikult mängib ventilatsiooni isolatsioon võtmerolli nii tervisliku sisekliima tagamisel kui ka hoone energiakasutuse optimeerimisel.

Miks ventilatsiooni isolatsioon on oluline?

Isolatsioon ventilasioonile ei ole pelgalt tehniline lisaehitus – see on investeering hoone terviklikkusse ja elanike heaolusse. Siin on mõned põhjused, miks see on hädavajalik:

  1. Energiasääst: Isolatsioon aitab vähendada soojuse kadu ventilatsioonikanalites, mis tähendab väiksemaid energiakulusid kütmisel ja jahutamisel.
  2. Niiskuse ja kondensaadi vältimine: Kvaliteetne isolatsioon takistab kondensaadi moodustumist torustikel, mis võib põhjustada hallitust ja niiskuskahjustusi.
  3. Helisummutamine: isolatsioon vähendab õhuvoolust ja mehhaanilistest osadest tingitud müra, aidates luua vaiksema sisekeskkonna.
  4. Õhukvaliteedi parandamine: Isolatsioon aitab vältida tolmu ja saasteainete sattumist ventilatsioonisüsteemi, parandades siseõhu kvaliteeti.
  5. Kauakestev süsteem: Isolatsioon kaitseb ventilatsioonitorustikke temperatuuri kõikumiste ja korrosiooni eest, pikendades seeläbi nende eluiga. 

Kuidas ventilatsiooni isolatsioon teostatakse?

Isolatsioon ventilatsioonile hõlmab mitmeid samme, mis tagavad maksimaalse efektiivsuse:

  1. Hindamine ja projekteerimine: Spetsialistid hindavad hoone ventilatsioonisüsteemi, et määrata kindlaks sobiv isolatsioonimaterjal ja -paksus.
  2. Materjalide valik: Kasutatakse spetsiaalseid isolatsioonimaterjale, nagu kivivill, elastomeerne vaht või polüuretaan, sõltuvalt süsteemi vajadustest.
  3. Paigaldamine: Isolatsioon kinnitatakse ventilatsioonikanalitele ja -torudele täpsete standardite järgi, tagades tiheda katvuse ja maksimaalse soojus- ja helitõkestuse.
  4. Tihendamine ja viimistlus: Kõik ühenduskohad ja praod tihendatakse, et vältida õhu- ja soojuskadu.

Parimad materjalid ventilatsiooni isolatsiooniks

  • Kivivill: Väga tõhus soojus- ja heliisolatsioonimaterjal, mis talub kõrgeid temperatuure ja on mittesüttiv.
  • Elastomeerne vaht: Ideaalne niiskuskindlaks isolatsiooniks, sobib kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustes.
  • Polüuretaanplaadid: Pakuvad suurepärast soojusisolatsiooni ja on kerged ning vastupidavad.

Tervislik sisekliima ventilatsioonisüsteemi isolatsiooni abil

Ventilatsiooni isolatsioon aitab hoida hoone siseõhu puhta ja tervislikuna. Vähenenud niiskus ja paremini juhitud õhuvool aitavad ennetada terviseprobleeme, nagu allergiad ja hingamisteede haigused. See on eriti oluline kodudes, kontorites ja tervishoiuasutustes, kus hea sisekliima on esmatähtis.

Kas ventilatsioonisüsteemi isolatsioon tasub ära?

Absoluutselt. Ventilatsiooni isolatsioon pakub pikaajalist kasu nii energiakulude vähendamise, tervisliku elukeskkonna loomise kui ka hoone väärtuse tõstmise osas. Professionaalselt paigaldatud ventilatsiooni isolatsioon teenib oma investeeringu kiiresti tagasi läbi madalamate küttekulude ja suurema efektiivsuse.

Kokkuvõte

Ventilatsiooni isolatsioon on oluline samm, et tagada teie hoone efektiivsus ja elanike tervis. Kvaliteetne isolatsioon aitab vältida soojuskadu, müra ja niiskuse teket, pakkudes samal ajal suurepärast kaitset ventilatsioonisüsteemi komponentidele. Kui otsite professionaalset isolatsiooniteenust, konsulteerige meie ekspertidega, et leida parim lahendus teie vajadustele.

Kas soovite oma hoone ventilatsioonisüsteemi täiustada? Võtke meiega ühendust ja leiame koos parima lahenduse! Kontakt

Heliisolatsioon

Heliisolatsioon. Kuidas vähendada müra oma kodus või kontoris?

Akustiline isolatsioon – Kuidas vähendada müra oma kodus või kontoris?

Müra võib oluliselt mõjutada meie elukvaliteeti ja tööefektiivsust, olgu see siis kodus, kontoris või mõnes muus ruumis. Heliisolatsioon on lahendus, mis aitab vähendada soovimatut müra, luues rahulikuma ja mugavama keskkonna. Selles artiklis vaatleme, miks heliisolatsioon on oluline, kuidas seda teostatakse ja millised materjalid on selleks parimad.

Miks on heliisolatsioon oluline?

Heli- ja müraisolatsiooni peamine eesmärk on vähendada ruumide vahelist müra levikut. See on eriti tähtis järgmistel juhtudel:

  • Koduses keskkonnas: Võimaldab nautida rahu ja vaikust, takistades näiteks liiklusmüra, naabrite hääli või majas leviva kaja tungimist.
  • Kontorites ja avalikes hoonetes: Aitab parandada töötajate keskendumist, vähendab häirivaid helisid ja suurendab üldist produktiivsust.
  • Kommertsrakendustes: Näiteks kinod, salvestusstuudiod või hotellid, kus kvaliteetne heliisolatsioon on hädavajalik külastajate ja klientide rahulolu tagamiseks.

Kuidas helikindlust teostatakse?

Isolatsiooni teostamisel kasutatakse erinevaid tehnikaid ja materjale sõltuvalt ruumi tüübist ja müraallikast. Siin on põhilised sammud:

  1. Müraprobleemi hindamine: Esmalt analüüsitakse müraallikaid ja ruumi omadusi, et valida sobivad lahendused.
  2. Õigete materjalide valik: Helitõkkeplaadid, akustilised paneelid, kivivill ja spetsiaalsed heli neelavad vahtmaterjalid on tavalised valikud.
  3. Isolatsioonikihtide lisamine: Seintele, lagedele ja põrandatele lisatakse heli neelavaid ja tõkestavaid kihte.
  4. Tihendamine: Ukse- ja aknaraamid tihendatakse spetsiaalsete hermeetikute ja ribadega, et vältida helilainete levikut pragude ja avade kaudu.

Parimad materjalid heli summutuseks

  • Kivivill: Üks tõhusamaid heli neelavaid materjale, mis sobib nii seintele kui ka lagedele.
  • Akustilised paneelid: Esteetilised ja funktsionaalsed lahendused, mida saab kasutada seinte katmiseks.
  • Helitõkkeplaadid: Suure tihedusega plaadid, mis blokeerivad müra leviku.
  • Vahtmaterjalid: Spetsiaalsed helisummutavad vahtmaterjalid, mida kasutatakse tavaliselt stuudiotes ja muusikaruumides.
  • Vaip ja kardinad: Suurendavad samuti heli neelavust ja vähendavad kaja.

Kas heli- ja müraisolatsioon tasub ennast ära?

Heliisolatsioon ei ole mitte ainult mugavuse küsimus, vaid ka investeering paremasse elukvaliteeti ja tööefektiivsusse. Vähenenud stress, suurenenud privaatsus ja võimalus keskenduda on vaid mõned eelised, mida kvaliteetne heliisolatsioon pakub.

Kokkuvõte

Heliisolatsioon on oluline osa igasugusest kaasaegsest ehitusest, olgu selleks kodu, kontor või kommertspind. Korralikult läbimõeldud ja teostatud isolatsioon helikindluseks võimaldab luua vaiksema, produktiivsema ja meeldivama keskkonna. Kui otsite professionaalseid heliisolatsioonilahendusi, siis konsulteerige spetsialistidega, kes oskavad soovitada just teie vajadustele vastavaid meetodeid ja materjale.

Kas otsite lahendust müraprobleemidele? Võtke meiega ühendust ja arutame teie projekti vajadusi! Kontakt

Külmaisolatsioon

Külmaisolatsioon

Külmaisolatsioon: miks see on oluline ja kuidas seda teostatakse?

Külmaisolatsioon on oluline osa tööstuslike ja kommertsprojektide energiatõhususe ning toimimise tagamisest. Õige külmatõke hoiab süsteemid töökindlana, aitab vähendada energiakulu ja ennetab soovimatuid kahjustusi. Käesolevas artiklis uurime, miks külmaisolatsioon on oluline, milliseid materjale kasutatakse ja kuidas tagada kvaliteetne paigaldus.

Mis on külmaisolatsioon ja miks see on oluline?

Külmaisolatsioon viitab süsteemidele, kus isolatsioon aitab hoida madalat temperatuuri ning kaitseb torustikke, seadmeid ja mahuteid kondenseerumise, soojuskadude ja külmumise eest. See on hädavajalik külmaainega töötavates süsteemides, näiteks toiduainetööstuses, keemiatööstuses, külmhoonetes ja külmutusseadmetes.

Külmaisolatsiooni eelised:

  1. Energiasääst: Õige isolatsioon vähendab soojusvahetust, aidates seeläbi hoida stabiilset temperatuuri ja vähendada energiakulusid.
  2. Kondenseerumise ennetamine: Kvaliteetne isolatsioon takistab niiskuse kogunemist, mis võib põhjustada korrosiooni ja kahjustada seadmeid.
  3. Külmumise vältimine: Isolatsioon hoiab külmasüsteemid töökorras ka äärmuslikel temperatuuridel, kaitstes torustikke ja seadmeid külmumise eest.
  4. Pikaealisus: Isolatsioon pikendab seadmete ja süsteemide eluiga, vähendades hooldus- ja asenduskulusid.

Milliseid materjale kasutatakse külmakaitseks?

Külmaisolatsioonimaterjalid peavad olema väga tõhusad soojusjuhtivuse vähendamisel ning taluma madalaid temperatuure. Levinumad materjalid on järgmised:

  1. Vahtpolüuretaan (PUR):
    Kõrge isolatsioonivõimega materjal, mida kasutatakse torustike ja mahutite isolatsiooniks. PUR on kerge, vastupidav ja sobib madalate temperatuuride jaoks.

  2. Kummipõhised isolatsioonimaterjalid:
    Paindlik ja vastupidav materjal, mis takistab kondenseerumist ja sobib ideaalselt torustike isoleerimiseks.

  3. Polüstüreen (EPS ja XPS):
    Kõrge soojusisolatsioonivõimega materjal, mis sobib suuremate pindade ja külmhoonete jaoks.

  4. Vaakumisolatsioonipaneelid (VIP):
    Tõhusad ja kompaktse disainiga paneelid, mida kasutatakse eriti nõudlikes tingimustes.

  5. Kivivill ja klaasvill:
    Kuigi neid kasutatakse sagedamini kõrgetel temperatuuridel, on kivivill ja klaasvill heaks valikuks ka madalatel temperatuuridel, eriti kui vajalik on kõrge mehaaniline vastupidavus.

Kuidas külmakindlat isolatsiooni teostatakse?

Külmakindla isolatsiooni paigaldamine nõuab täpsust ja professionaalsust. Siin on peamised etapid:

  1. Projekteerimine ja ettevalmistus: Isolatsiooniprojekti loomisel analüüsitakse süsteemi vajadusi ja valitakse sobivad materjalid. Arvestatakse keskkonnatingimusi, näiteks niiskust, temperatuurikõikumisi ja mehhaanilisi koormusi.
  2. Isolatsioonimaterjalide paigaldus: Materjalid paigaldatakse hoolikalt torustikele, seadmetele ja mahutitele. Tähtis on vältida külmasildade teket, mis võivad põhjustada kondenseerumist ja energiakadu.
  3. Tugikonstruktsioonide ja katteplekkide paigaldus: Isolatsiooni kaitstakse katteplekkidega, mis tagavad mehaanilise vastupidavuse ja kaitsevad niiskuse, UV-kiirguse ning korrosiooni eest.
  4. Kvaliteedikontroll ja testimine: Pärast paigaldust testitakse isolatsiooni tõhusust, kontrollitakse võimalikke lekkeid ja tagatakse, et süsteem vastab kõikidele standarditele.

Miks valida professionaalne isolatsiooniteenus?

Külmakindla isolatsiooni edukus sõltub suuresti paigalduse kvaliteedist ja kasutatavatest materjalidest. BTI Isolatsioon OÜ pakub terviklahendusi, alates projekteerimisest kuni paigalduseni. Kasutame ainult kvaliteetseid materjale ja järgime rangeid standardeid, et tagada teie süsteemide töökindlus ja energiatõhusus.

Kokkuvõte: Mida võidab külmaisolatsioonist?

Külmaisolatsioon ei ole pelgalt tehniline detail, vaid oluline investeering, mis vähendab kulusid, kaitseb seadmeid ja tagab energiatõhususe. Valides õige isolatsioonilahenduse ja professionaalse paigaldusteenuse, võite olla kindel, et teie süsteemid töötavad laitmatult ka kõige keerukamates tingimustes.

Kas otsite parimat külmatõkke lahendust? Võtke meiega ühendust ja arutame teie projekti vajadusi! Kontakt

Roostevaba teras

Roostevabad terased

Roostevabad terased – alamtüübid ja kasutusvaldkonnad

Roostevaba teras on üks enimkasutatavaid metallisulameid, mis on tuntud oma korrosioonikindluse, vastupidavuse ja mitmekülgsuse poolest. Roostevaba teras sisaldab vähemalt 10,5% kroomi, mis loob terase pinnale kaitsva oksiidikihi, muutes selle vastupidavaks rooste ja korrosiooni suhtes. Sõltuvalt sulami koostisest ja töötlemismeetoditest saab roostevaba terast kasutada paljudes valdkondades – alates arhitektuurist ja ehitusest kuni meditsiini ja toiduainetetööstuseni.

Roostevabadel terastel on mitmeid alamtüüpe, millest igaüks on spetsialiseerunud erinevateks kasutusvaldkondadeks ja tingimusteks. Nende omadused, näiteks tugevus, korrosioonikindlus ja kuumataluvus, võivad varieeruda, mistõttu on oluline valida õige tüüp vastavalt konkreetsele rakendusele.

Siin artiklis uurime roostevabade teraste erinevaid liike, nende omadusi ja eeliseid:

  • Mis on roostevaba teras? Ülevaade roostevaba terase keemilisest koostisest ja selle kaitsemehhanismidest.
  • Ferriitteras: Üks lihtsamaid ja odavamaid roostevaba terase tüüpe, sobib vähem nõudlike keskkondade jaoks.
  • Austeniit-ferriit-teras (dupleksteras): Kombineerib ferriitterase tugevuse ja austeniitterase paindlikkuse.
  • Martensiit-teras: Kõrge tugevuse ja kulumiskindlusega teras, ideaalne lõikeriistade ja masinate jaoks.
  • Austeniit-teras: Kõige universaalsem ja laialdasemalt kasutatav roostevaba terase tüüp, mida hinnatakse selle kõrge korrosioonikindluse ja töötlemisvõime poolest.

Roostevabade teraste lai kasutusvaldkond tuleneb nende suurepärasest vastupidavusest ja pikaajalisest töökindlusest, muutes need asendamatuks materjaliks nii igapäevastes kui ka kõrgtehnoloogilistes rakendustes.

Mis on roostevaba teras 304/316?

Roostevaba teras on terasetüüpide üldnimetus, mis sisaldavad vähemalt 12% Cr ning erinevates kogustes Ni, Mo, C, Ti jm. Võrreldes teiste terasetüüpidega on roostevabade teraste ühisomaduseks märkimisväärne korrosioonikindlus oksüdeerivas keskkonnas. Roostevaba terast hakati esmakordselt kasutama pärast I maailmasõja lõppu peamiselt masina- ning keemiatööstuses.

Tänapäeval leiab roostevaba teras rakendust paljudes tööstusharudes alates kodumajapidamises kasutatavatest söögiriistadest kuni erinevate lahendusteni toiduainetööstuses, töötlevas tööstuses, autotööstuses ja mujal. Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi roostevaba terase tüüpe: ferriit-, martensiit-, austeniit-ning austeniit-ferriit-teras.

Ferriitteras: omadused ja kasutusvaldkonnad

Sellesse gruppi kuuluv teras on roostevabade teraste hulgas kasutatavuselt teisel kohal. Antud gruppi kuulv teras sisaldab tavaliselt umbes 13-25% Cr ja on madala süsinikusisaldusega.

Teras jaguneb oma omaduste ja kasutuse põhjal kahte gruppi:

  1. Esimesse gruppi kuuluv teras on kroomisisaldusega 13-17%, ning mille korrosioonikindlusele ega keevitatavusele ei esitata eriti suuri nõudeid,  kasutatakse näiteks köögitehnika ning kraanikausside valmistamiseks.

  2. Teise gruppi kuuluv teras, sisaldab 25-30% Cr ja talub hästi kõrgeid temperatuure ning seda kasutatakse ahjude jm. kõrget kuumust taluvate esemete valmistamisel.

Mõlemasse gruppi kuuluvad terased on toatemperatuuril magnetilised.

Austeniit-ferriit-teras: eelised ja rakendused

Austeniit-ferriit-teras sisaldab tavaliselt 18-25% Cr, 5-6% Ni, ja 0,03-0,15% C. Korrosioonikindlus sarnaneb austeniitsele roostevabale terasele, kuid austeniit-ferriit-teras on vastupidavam korrosioonile juhul kui terast painutakse või kui teras on pinge all.

Tavaliselt kasutatakse austeniit-ferriit-terast naftakeemiatööstuses, nafta- ja gaasitööstuses ning keemilises töötlevas tööstuses. Tegemist on magnetilise terasega.

Martensiit-teras: tugevus ja kasutusvõimalused

Martensiit-terase Cr-sisaldus on 12-18% vahel ja tavaline süsinikusisaldus on 0,3%. Teras on karastatav, ning tugevust suurendab veel ka süsinikusisalduse tõstmine kuni 0,6%. Martensiit-terast saab valtsida ja sepistada ning sulatada, kuid mitte keevitada.

Materjal sobib kõige paremini masinaosade, pumbavõllide, pöörlevate osade ja terariistade valmistamiseks. Suurema süsiniku ning molübdeenisisaldusega martensiit-terast kasutatakse tööriistade, samuti stantsimis- ning augustamismasinate valmistamisel. Martensiit-teras on samuti magnetiline.

Austeniit-teras: kõige universaalsem roostevaba teras

Austeniit-teras on roostevabadest terasetüüpidest kõige tähtsam, sest seda kasutatakse kogu roostevaba terase tarbimisest rohkem kui 90% ulatuses. Austeniit-terast nimetetakse tihti ka 18-8 teraseks, mis märgib vastavalt tavalist Cr ja Ni sisaldust metallis. Austeniit-teras ei ole magnetiline ning tema korrosioonikindlus ei ole kõige kõrgem. Tema peamine omadus on aga väga hea painduvus ning seetõttu saab seda hästi töödelda. Austeniit-terast saab kasutada plastilist deformatsiooni nõudvates valmistamisprotsessides, mistõttu seda on sobilik kasutada seal, kus toodete painutamine on vajalik.

Selles grupis on roostevabadest terastest kõige enam kasutust leidvad terasetüübid, 304 ja 316. Nende tüüpide hulgas on omakorda terve rida sulameid. Tüüpide valik sõltub kasutuseesmärgist ning töötlemismeetodist. Kui terast on vaja keevitada, kasutatakse kõige sagedamini madalama kui 0,03% süsinikusisaldusega terasetüüpe. Kroomisisaldus peaks olema umbes 17-18% ning niklisisaldus on tavaliselt 10-12,5%.

Austeniitse terase süsinikusisaldus avaldab mõju kiire kuumutamise käigus, sh keevitamisel. Juhul kui süsinikusisaldus on kõrgem kui 0,03%, hakkavad eralduma kroomkarbiidid. Kroomkarbiidid eralduvad peamiselt struktuuri ääreosast, ning juhul kui ei toimu järeltöötlust, ei ole teras seejärel antud kohtadest enam korrosiooni eest kaitstud. Kui kasutada sulamit, mille süsinikusisaldus on madal, kroomkarbiide ei teki, samuti aitab kroomkarbiidide tekkimist ära hoida titaanisulam. Peamine erinevus kahe tüübi vahel on Mo sisaldus. Kui 304-teras ei sisalda molübdeeni, on 316 terase tavaline Mo sisaldus 2,2 kuni 2,7%.

Korrosioonikindlust on võimalik tõsta lisades sulamisse Cr ja Ni. Lisades rohkem Mo muutub teras veelgi vastupidavamaks kloriidide ja lahjendatud hapete suhtes. Tavaliselt märgitakse vahet 304 ja 316 tüüpi teraste vahel kui roostevaba teras ja happekindel roostevaba teras, mida aga ei saa lugeda õigeks. Loomulikult on tänapäeval võimalik valmistada suurema molübdeenisisaldusega terast, mille abil on võimalik suurendada terase vastupidavust muuhulgas üle 20ºC mereveele, kuid sel juhul peab arvestama tõgaga, et sellist tüüpi terase hind on märgatavalt kõrgem kui tavalisel roostevabal terasel.

Visuaalsel vaatlusel pole võimalik ülalnimetatud teraste vahel vahet teha. Seetõttu peab nii tootjatel kui ka töötlejatel olema väga hea ülevaade mõlemat tüüpi teraste ladustamisest ning kasutamisest, et terased ei läheks tootmis- ega ladustamisprotsessis omavahel vahetusse.

Kivivilla omadused ja kasutus

Kivivilla omadused ja kasutus

Kivivill – Kõik, mida pead teadma mineraalvillast

Kivivill on mineraalvillast valmistatud isolatsioonimaterjal, mis on toodetud looduslikest kivimitest, peamiselt basaltist ja dolomiidist. Kivimite sulatamisel kõrgetel temperatuuridel (umbes 1500°C) ja nende kiududeks vormimisel saadakse kerge, vastupidav ja suurepäraste isolatsiooniomadustega materjal. Soojusisolatsioonivill on laialdaselt kasutusel nii elamu- kui ka tööstusehituses tänu oma mitmekülgsusele ja tõhususele erinevates rakendustes.

Isolatsioonivilla peamised eelised hõlmavad suurepärast soojusisolatsiooni, tulekindlust, heli neelavust ning vastupidavust niiskusele ja kemikaalidele. See aitab vähendada energiakulu, parandada hoonete energiatõhusust ja luua mugavamat elukeskkonda. Lisaks on kivivill keskkonnasõbralik materjal, kuna see on valmistatud looduslikest ja taastuvatest ressursidest ning on täielikult taaskasutatav.

Selles ülevaates käsitleme kivivilla erinevaid omadusi ja eeliseid, sealhulgas:

  • Soojusjuhtivus: Kuidas kivivill aitab hoida soojust ja vähendada energiakulusid.
  • Kuumuse toime: Kivivilla tulekindlus ja vastupidavus kõrgetele temperatuuridele.
  • Akustilised omadused: Kivivilla võime summutada heli ja parandada akustilist keskkonda.
  • Veekindlus ja auruläbilaskvus: Kivivilla käitumine niisketes tingimustes ja selle mõju siseõhu kvaliteedile.
  • Ökoloogilisus: Kivivilla tootmise keskkonnamõju ja selle roll jätkusuutlikus ehituses.

Tutvudes nende teemadega, saate põhjaliku ülevaate kivivilla omadustest ning sellest, miks see on üks eelistatumaid isolatsioonimaterjale tänapäeva ehituses.

Kivivilla soojusjuhtivus: Tõhus energiasääst

Kivivill on oma suurepäraste soojusisoleerivate omaduste poolest hinnatud ehitusmaterjal, mis tagab nii energiasäästu kui ka ohutuse. Soojusjuhtivus ehk soojusjuhtivustegur (λ-väärtus) on üks kivivilla olulisemaid näitajaid, mis sõltub suuresti temperatuurist. Kivivillal säilivad head soojusisoleerivad omadused ka kõige äärmuslikumates tingimustes, sealhulgas kokkupuutel kõrgete temperatuuridega.

Ekstreemsetes temperatuuritingimustes aitab kivivilla efektiivne soojusisolatsioon vähendada temperatuuri teisel pool isolatsioonikihti piisavalt, et kaitsta seal asuvaid konstruktsioonielemente ja materjale ülekuumenemise või süttimise eest. See teeb kivivillast ideaalse materjali mitte ainult energiatõhususe suurendamiseks, vaid ka tuleohutuse tagamiseks. Lisaks oma funktsionaalsusele on kivivill püsiv ja kauakestev lahendus, mis aitab oluliselt vähendada küttekulusid ning suurendada hoonete energiatõhusust aastateks.

Kivivilla soojusjuhtivus

Kivivilla kuumuse toime: Vastupidavus äärmuslikele tingimustele

Nagu eelnevalt märgitud, talub kivivill temperatuuri üle 1000°C, samas sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C. Piirkonnas, kus temperatuur ületab 250°C, sideaine aurustub. Sideaine aurustumine ei riku kivivilla struktuuri, sest selle sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest. 

Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, siis võib   kivivilla kasutada ka väga kõrge töötemperatuuri tingimustes. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju.

Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Tulekindluselt kuulub kivivill kõige turvalisemasse A1 klassi.

Kivivilla kuumuse toime

Kivivilla akustilised omadused: Helisummutuse lahendused

Kivivill koosneb omavahel põimunud diabaaskivimi kiududest, mille vahel on õhuvahed. Niisuguse struktuuriga materjal neelab helilaineid eriti hästi: see isoleerib efektiivselt nii õhus levivat heli kui ka vaheseinu ja -lagesid pidi edasikanduvat löögiheli. Õhus leviva heli isoleerimise näitaja R’w (dB) iseloomustab hoone vahe-konstruktsioonide võimet neelata õhus levivat heli.

Mida suurem see on, seda vähem müra läbib konstruktsiooni. Löögiheli isoleerimise näitaja LVv (dB) iseloomustab korrustevaheliste vahelagede võimet vähendada müra, mis tekib vahelael kõndimisel või sellele koputamisel, näiteks alumisel korrusel olevas ruumis. Mida väiksem on vahelae koefitsient L’n,w, seda paremini konstruktsioon löögiheli isoleerib.

Kivivilla akustilised omadused

Kivivilla veekindlus ja auruläbilaskvus: Kaitse niiskuse eest

On hästi teada, et isolatsioonimaterjalis olev niiskus halvendab selle isolatsiooniomadusi. Vihma käes seisnud kivivill võib näida märjana, kuid tegelikult on märgunud vaid mõni millimeeter selle pealispinnast. Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused.

Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned “hingavad” ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima.

Kivivilla veekindlus ja auruläbilaskvus

Kivivilla ökoloogilisus: Loodussõbralik isolatsioonimaterjal

Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa rohkem energiat kui ise vajavad. 50 aasta jooksul võib tüüpiline isolatsioonitoode aidata säästa 100 korda enam primaarenergiat kui kasutati selle tootmiseks, transpordiks ja utiliseerimiseks. 

Meie majade ja töökohtade kütmiseks põletatakse vähem fossiilkütus, seepärast heidetakse atmosfääri vähem saastet: CO2, SO2, NOx. Energiatasakaal muutub positiivseks vaid 5 kuud pärast isolatsiooni paigaldamist. Kui toodet kasutatakse küttetorustiku isoleerimiseks, võib energia end ära tasuda vähem kui 24 tunniga: investeeritud energia energeetiline vähenemine on enam, kui kümme tuhat korda suurem

Katteplekid ja kattematerjali õige valik

Katteplekid ja kattematerjali õige valik

Katteplekid ja kattematerjali õige valik – Kaitse ja Vastupidavus Kõikidele Tingimustele

Katteplekid ja nende kasutamine on oluline osa tööstuslikest ja tehnilistest isolatsiooniprojektidest, tagades nii mehhaanilise kaitse kui ka pikaajalise vastupidavuse erinevates keskkonnatingimustes. Õige kattematerjali valik määrab isolatsiooni tõhususe, kaitstes seda ilmastiku, korrosiooni ja mehhaaniliste vigastuste eest.

Mis on Kattematerjalid ja Milleks Need Vajalikud On?

Tööstusisolatsiooni kasutatavus üheks või teiseks otstarbeks ning mitmesugustes tingimustes ei sõltu üksnes nende materjalide isoleerimisomadustest, vaid ka õige kattematerjali valikust. Küllaltki sageli (mõnedes tööstusharudes nt. paberi-, keemia-, toiduainete-, energiatööstus jms.) kasutatakse seadmeid niiskes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas. 

Paljud torustikud, seadmed, mahutid jm. paiknevad väliskeskkonnas, alludes seega kõikidele selle keskkonna mõjudele. Ka siseruumide temperatuurid võivad kõikuda üsna suurtes piirides ja on kohati isegi hullemad, kui välistingimustes. Kõik eeltoodud ja veel paljud teised keskkonnategurid mõjutavad isolatsiooni omadusi ning pikaealisust.

Samuti on paljudel juhtudel olulised isolatsiooni katte mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, katte kõvadus jne.

Eelkirjeldatu tõttu on oluline valida õige kattematerjal.

Plekk on tööstustehnilise isolatsiooni enim kasutatavaid kattematerjale

Täna on plekk tööstustehnilise isolatsiooni enim kasutatavaid kattematerjale. Torustike, seadmete ja väiksemate mahutite katteks kasutatakse üldjuhul sileplekki, profiilplekki kasutatakse eeskätt sirgetel pindadel nagu näiteks suured mahutid, katlad, tööstuslikud elektrifiltrid  jne.  Erandina kasutatakse kattematerjalina tulekindlaid kangaid, fooliumit, plastikmaterjale jne.

Katteplekid on ettenähtud:

  1. isolatsiooni kaitsmiseks mehhaaniliste vigastuste eest.
  2. isolatsiooni kaitsmiseks ilmastiku mõjude eest, mis on:
  • niiskusest tekkiva korrosiooni kaitseks UV-kiirguse mõjul toimuv isolatsiooni habrastumine
  • tuulega lendlevad osakesed mis põhjustavad pinnakihi kulumise (erosioon)
  1. isolatsiooni kaitsmiseks tööstusliku söövitava keskkonna tekitatud korrosiooni eest.
  2. isolatsiooni lihtsamaks puhastamiseks mis aitab säilitada head hügieeni taset, nt. toiduainetööstuses.
  3. aitab ära hoida isolatsioonimaterjalist tekkivat tolmu.
  4. annab meile võimaluse mõjutada isolatsiooni välisilmet ning kohandada seda arhitektuurilise tervikuga.

Kattematerjalide valikul tuleb kindlasti silmas pidada materjalide omadusi ja nende kasutusvõimalusi erinevates keskkondades lähtuvalt etteantud tingimustest. Ei tohiks unustada, et isolatsiooni kattematerjalide tugikonstruktsioonid ja kinnitusvahendid omavad olulist tähtsust isolatsiooni tervikule.

Mõned näited:

Tuleb võtta arvesse, et kuumasillad, päikese- ja muu soojuskiirgus, võivad oluliselt tõsta kattepleki pinnatemperatuuri. Tulekahju korral tõuseb kattepleki temperatuur kõrgeks, sellepärast kõrgendatud tuleohuga kohtades on põhjust vältida alumiiniumpleki kasutust katteplekina.

Peamised Katteplekkide Tüübid ja Nende Eelised

Sõltuvalt kasutuskohast ja eesmärkidest valmistatakse katteplekke erinevatest materjalidest. Enamlevinud materjalid on:

1. Tsingitud terasplekk ( kasutustemperatuur 200° / – 60°C )

Tsingitud terasplekki kasutatakse olukorras, kus pinnakatetele ei esitata erilisi nõudmisi. Tsingikihi paksus 275gr/m2 / 350gr/m2, materjali eeliseks on kõrge tugevus ja kõvadus, märkimisväärne vastupidavus korrosioonile ning madal maksumus. Tsingi sulamistemperatuur 420°C. Kõrgel temperatuuril ca 900° C  süttib tsingikiht ja põleb ereda leegiga. Põlemistulemusena tekib mürgine tsinkoksiid, mille sissehingamisest võib tekkida mürgitus. 

Tsingi ja happe ( isegi kõige nõrgemad happed – selliseid leidub sageli meie toidus – oblikates, rabarberis, õuntes jne) kokkupuutumisel tekkivad tsingisoolad on väga mürgised, seega ei tohi kasutada tsingitud plekki nt. toiduainetööstuses. Tsingitud teraspleki eluiga sõltub tsingikihi kulumisest, mis on keskmiselt olenevalt ümbritsevast keskonnast 0,6–1,2 mikromeetrit aastas, seega on tsingikihi eluiga 20–40 aastat. Mereäärsetes piirkondades, ujulates jms. on kulumine juba 2,1- 4,2 mikromeetrit aastas.

Tsingitud terasplekk

2. Roostevaba ja happekindel teras ( kasutustemperatuur 800° / – 200°C )

Roostevabast (RST; AISI 304)  ja happekindlast (HST; AISI 316 )  terasest kattematerjale kasutatakse eriti rasketes keskkonnatingimustes, kus kuumtsinkimine ei ole enam piisav pinnakäsitlus korrosiooni tõkestamiseks. Peamised kasutuskohad on keemia-, paberi- ning toiduainetetööstuse ettevõtted. 

Samuti kasutatakse neid tooteid kõrgendatud hügieeninõuetega kohtades, näiteks meditsiinitööstuses. Roostevaba teras on 20 sajandi leiutis. See on metallisegu, mis koosneb erinevatest koostisainetest. Osa neist on metallid, aga ei kuulu metallide hulka, nagu näiteks süsinik. Peamine koostisaine on raud, siduvad ained on kroom ja nikkel, mille ülesandeks on takistada korrosiooni ehk metallipinna söövitust, roostetamist.

Nimetust „roostevaba teras” saab kasutada siis, kui terases on üle 12% kroomi. Kroom takistab terase pinna korrosiooni, sest kroomi mõjul tekib pinnale õhuke, kaitse oksiidikiht. Mida suurem kroomisisaldus, seda parem vastupidavus korrosioonile. Roostevaba terase koostises oleva nikli ülesanne on samuti korrosioonikindluse tagamine. 

See, kas valida RST või HST toode, sõltub mitmest eri faktorist. Kõige olulisem neist on erinevate kemikaalide sisaldus ja kontsentratsioon ümbritsevas keskkonnas. Üldreeglina võib öelda, et happekindlad HST tooted sobivad paremini tööstustingimustesse ja mereäärsetesse kohtadesse, samuti on HST toodete vastupidavus parem kloriidisisaldusega keskkondades.

Roostevaba ja happekindel teras

3. Alumiiniumplekk ( kasutustemperatuur 300° / – 60°C )

Alumiiniumil on rida häid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks kattematerjaliks. Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. 

  • Plussid võrdluses tsinkplekiga: kestab paremini happelise keskkonna mõju, ei tekita hõõrdumise või löökide tagajärjel sädemeid, kaal vaid üks kolmandik tsingitud pleki kaalust, välisilme meeldivam. 

  • Miinused: ei sobi tuletõkkeisolatsiooni kattematerjaliks (sulamistemperatuur 620°C), vajab hoolikamat käsitlemist osade valmistamisel, mehhaaniliselt kergemini kahjustuv ja struktuurilt nõrgem kui teras, sama tugevuse saavutamiseks tuleb kasutada suuremat lehepaksust, hinna poolest kallim kui teras.
Alumiiniumplekk

4. PVC kattega kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 100° / – 60°C )

Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Esmaklassilise töödeldavusega materjal. Ei talu hästi UV-kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes tööstus- ja mereäärsetes piirkonnades.

5. PVDF-kattega (PVF2) kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 110° / – 50°C )

Polüvinüüldifluoriidil põhinev pinnakate. On esmaklassilise värvitooni pidamisega pinnakate, mistõttu soovitame PVDF pinnakatet kasutada just siis, kui värvitooni püsivusele esitatakse kõrgendatud nõudmisi. Miinuseks kerge kriimustatavus.

6. Värvitud kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 100° / – 60°C )

Värvitud lehtterastooted valmistatakse eelnevalt tsingitud ja värvitud teraslehest. Tooted sobivad kasutamiseks hoonete siseruumides, vähese niiskusega tingimustes ja muudes kohtades kus keskkonnamõjude aste on kerge kasutus peamiselt puhtas õhus.

Värvina kasutatakse peamiselt:

  • POLÜESTER – polüestervärv, mis annab toodetele hea ilmastiku-, korrosiooni- ja kulumiskindluse.
  • PURAL – polüuretaanil põhinev värvkate talub väga hästi ultraviolettkiirgust, on kergelt töödeldav ka madalatel temperatuuridel, keemiliselt püsiv.

Erandina kasutatakse teraspleki pinnakatteks ka muid metalle näiteks: vask, tina, alutsinki jne.

Värvitud kuumtsingitud teras

Kas otsite professionaalseid katteplekke ja isolatsioonilahendusi?

Võtke meiega ühendust ja loome teie vajadustele vastava lahenduse, mis tagab pikaajalise töökindluse ja kaitse! Kontakt