Katteplekkide vajalikkusest

Tööstusisolatsiooni kasutatavus üheks või teiseks otstarbeks ning mitmesugustes tingimustes ei sõltu üksnes nende materjalide isoleerimisomadustest, vaid ka õige kattematerjali valikust. Küllaltki sageli (mõnedes tööstusharudes nt. paberi-, keemia-, toiduainete-, energiatööstus jms.) kasutatakse seadmeid niiskes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas. Paljud torustikud, seadmed, mahutid jm. paiknevad väliskeskkonnas, alludes seega kõikidele selle keskkonna mõjudele. Ka siseruumide temperatuurid võivad kõikuda üsna suurtes piirides ja on kohati isegi hullemad, kui välistingimustes. Kõik eeltoodud ja veel paljud teised keskkonnategurid mõjutavad isolatsiooni omadusi ning pikaealisust.

Samuti on paljudel juhtudel olulised isolatsiooni katte mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, katte kõvadus jne.

Eelkirjeldatu tõttu on oluline valida õige kattematerjal.

Täna on plekk tööstustehnilise isolatsiooni enim kasutatavaid kattematerjale. Torustike, seadmete ja väiksemate mahutite katteks kasutatakse üldjuhul sileplekki, profiilplekki kasutatakse eeskätt sirgetel pindadel nagu näiteks suured mahutid, katlad, tööstuslikud elektrifiltrid  jne.  Erandina kasutatakse kattematerjalina tulekindlaid kangaid, fooliumit, plastikmaterjale jne.

Katteplekid on ettenähtud:

1. isolatsiooni kaitsmiseks mehhaaniliste vigastuste eest.
2. isolatsiooni kaitsmiseks ilmastiku mõjude eest, mis on:

niiskusest tekkiva korrosiooni kaitseks

UV-kiirguse mõjul toimuv isolatsiooni habrastumine

tuulega lendlevad osakesed mis põhjustavad pinnakihi kulumise (erosioon)

3. isolatsiooni kaitsmiseks tööstusliku söövitava keskkonna tekitatud korrosiooni eest.
4. isolatsiooni lihtsamaks puhastamiseks mis aitab säilitada head hügieeni taset, nt. toiduainetööstuses.
5. aitab ära hoida isolatsioonimaterjalist tekkivat tolmu.
6. annab meile võimaluse mõjutada isolatsiooni välisilmet ning kohandada seda arhitektuurilise tervikuga.

Kattematerjalide valikul tuleb kindlasti silmas pidada materjalide omadusi ja nende kasutusvõimalusi erinevates keskkondades lähtuvalt etteantud tingimustest. Ei tohiks unustada, et isolatsiooni kattematerjalide tugikonstruktsioonid ja kinnitusvahendid omavad olulist tähtsust isolatsiooni tervikule.

Mõned näited:

Tuleb võtta arvesse, et kuumasillad, päikese- ja muu soojuskiirgus, võivad oluliselt tõsta kattepleki pinnatemperatuuri.

Tulekahju korral tõuseb kattepleki temperatuur kõrgeks, sellepärast kõrgendatud tuleohuga kohtades on põhjust vältida alumiiniumpleki kasutust katteplekina.

MATERJAL

Sõltuvalt kasutuskohast ja eesmärkidest valmistatakse katteplekke erinevatest materjalidest. Enamlevinud materjalid on:

Tsingitud terasplekk ( kasutustemperatuur 200°  / – 60°C )

Tsingitud terasplekki kasutatakse olukorras, kus pinnakatetele ei esitata erilisi nõudmisi. Tsingikihi paksus 275gr/m2 / 350gr/m2, materjali eeliseks on kõrge tugevus ja kõvadus, märkimisväärne vastupidavus korrosioonile ning madal maksumus. Tsingi sulamistemperatuur 420°C. Kõrgel temperatuuril ca 900° C  süttib tsingikiht ja põleb ereda leegiga. Põlemistulemusena tekib mürgine tsinkoksiid, mille sissehingamisest võib tekkida mürgitus. Tsingi ja happe ( isegi kõige nõrgemad happed – selliseid leidub sageli meie toidus – oblikates, rabarberis, õuntes jne) kokkupuutumisel tekkivad tsingisoolad on väga mürgised, seega ei tohi kasutada tsingitud plekki nt. toiduainetööstuses. Tsingitud teraspleki eluiga sõltub tsingikihi kulumisest, mis on keskmiselt olenevalt ümbritsevast keskonnast 0,6–1,2 mikromeetrit aastas, seega on tsingikihi eluiga 20–40 aastat. Mereäärsetes piirkondades, ujulates jms. on kulumine juba 2,1- 4,2 mikromeetrit aastas.

Roostevaba ja happekindel teras ( kasutustemperatuur 800°  / – 200°C )

Roostevabast (RST; AISI 304)  ja happekindlast (HST; AISI 316 )  terasest kattematerjale kasutatakse eriti rasketes keskkonnatingimustes, kus kuumtsinkimine ei ole enam piisav pinnakäsitlus korrosiooni tõkestamiseks. Peamised kasutuskohad on keemia-, paberi- ning toiduainetetööstuse ettevõtted. Samuti kasutatakse neid tooteid kõrgendatud hügieeninõuetega kohtades, näiteks meditsiinitööstuses. Roostevaba teras on 20 sajandi leiutis. See on metallisegu, mis koosneb erinevatest koostisainetest. Osa neist on metallid, aga ei kuulu metallide hulka, nagu näiteks süsinik. Peamine koostisaine on raud, siduvad ained on kroom ja nikkel, mille ülesandeks on takistada korrosiooni ehk metallipinna söövitust, roostetamist.

Nimetust „roostevaba teras” saab kasutada siis, kui terases on üle 12% kroomi. Kroom takistab terase pinna korrosiooni, sest kroomi mõjul tekib pinnale õhuke, kaitse oksiidikiht. Mida suurem kroomisisaldus, seda parem vastupidavus korrosioonile. Roostevaba terase koostises oleva nikli ülesanne on samuti korrosioonikindluse tagamine. See, kas valida RST või HST toode, sõltub mitmest eri faktorist. Kõige olulisem neist on erinevate kemikaalide sisaldus ja kontsentratsioon ümbritsevas keskkonnas. Üldreeglina võib öelda, et happekindlad HST tooted sobivad paremini tööstustingimustesse ja mereäärsetesse kohtadesse, samuti on HST toodete vastupidavus parem kloriidisisaldusega keskkondades.

Alumiiniumplekk  ( kasutustemperatuur 300°  / – 60°C )

Alumiiniumil on rida häid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks kattematerjaliks. Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Plussid võrdluses tsinkplekiga: kestab paremini happelise keskkonna mõju, ei tekita hõõrdumise või löökide tagajärjel sädemeid, kaal vaid üks kolmandik tsingitud pleki kaalust, välisilme meeldivam. Miinused: ei sobi tuletõkkeisolatsiooni kattematerjaliks (sulamistemperatuur 620°C), vajab hoolikamat käsitlemist osade valmistamisel, mehhaaniliselt kergemini kahjustuv ja struktuurilt nõrgem kui teras, sama tugevuse saavutamiseks tuleb kasutada suuremat lehepaksust, hinna poolest kallim kui teras.

PVC kattega kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 100°  / – 60°C )

Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Esmaklassilise töödeldavusega materjal. Ei talu hästi UV-kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes tööstus- ja mereäärsetes piirkonnades.

PVDF-kattega (PVF2) kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 110°  / – 50°C )

Polüvinüüldifluoriidil põhinev pinnakate. On esmaklassilise värvitooni pidamisega pinnakate, mistõttu soovitame PVDF pinnakatet kasutada just siis, kui värvitooni püsivusele esitatakse kõrgendatud nõudmisi. Miinuseks kerge kriimustatavus.

Värvitud kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 100°  / – 60°C )

Värvitud lehtterastooted valmistatakse eelnevalt tsingitud ja värvitud teraslehest. Tooted sobivad kasutamiseks hoonete siseruumides, vähese niiskusega tingimustes ja muudes kohtades kus keskkonnamõjude aste on kerge kasutus peamiselt puhtas õhus.

Värvina kasutatakse peamiselt:

• POLÜESTER – polüestervärv, mis annab toodetele hea ilmastiku-, korrosiooni- ja kulumiskindluse.
• PURAL – polüuretaanil põhinev värvkate talub väga hästi ultraviolettkiirgust, on kergelt töödeldav ka madalatel temperatuuridel, keemiliselt püsiv.

Erandina kasutatakse teraspleki pinnakatteks ka muid metalle näiteks: vask, tina, alutsinki jne.