Kivivill

Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivustegur (λ-väärtus) sõltub temperatuurist. Kivivillal on head soojusisoleerivad omadused, mis ei kao ka kokkupuutel tulega. Temperatuuri langus kivivillas ekstreemsete temperatuuride tingimustes on piisavalt suur selleks, et teisel pool kivivilla asetsevad materjalid jakonstruktsioonielemendid oleksid süttimise eest kaitstud.

Kuumuse toime

Nagu eelnevalt märgitud, talub kivivill temperatuuri üle 1000°C, samas sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C. Piirkonnas, kus temperatuur ületab 250°C, sideaine aurustub. Sideaine aurustumine ei riku kivivilla struktuuri, sest selle sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest. Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, siis võib   kivivilla kasutada ka väga kõrge töötemperatuuri tingimustes. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju.

Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Tulekindluselt kuulub kivivill kõige turvalisemasse A1 klassi.

Akustilised omadused

Kivivill koosneb omavahel põimunud diabaaskivimi kiududest, mille vahel on õhuvahed. Niisuguse struktuuriga materjal neelab helilaineid eriti hästi: see isoleerib efektiivselt nii õhus levivat heli kui ka vaheseinu ja -lagesid pidi edasikanduvat löögiheli. Õhus leviva heli isoleerimise näitaja R’w (dB) iseloomustab hoone vahe-konstruktsioonide võimet neelata õhus levivat heli.

Mida suurem see on, seda vähem müra läbib konstruktsiooni. Löögiheli isoleerimise näitaja LVv (dB) iseloomustab korrustevaheliste vahelagede võimet vähendada müra, mis tekib vahelael kõndimisel või sellele koputamisel, näiteks alumisel korrusel olevas ruumis. Mida väiksem on vahelae koefitsient L’n,w, seda paremini konstruktsioon löögiheli isoleerib.

Veekindlus ja auruläbilaskvus

On hästi teada, et isolatsioonimaterjalis olev niiskus halvendab selle isolatsiooniomadusi. Vihma käes seisnud kivivill võib näida märjana, kuid tegelikult on märgunud vaid mõni millimeeter selle pealispinnast. Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused.

Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned “hingavad” ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima.

Ökoloogilisus

Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa rohkem energiat kui ise vajavad. 50 aasta jooksul võib tüüpiline isolatsioonitoode aidata säästa 100 korda enam primaarenergiat kui kasutati selle tootmiseks, transpordiks ja utiliseerimiseks. Meie majade ja töökohtade kütmiseks põletatakse vähem fossiilkütus, seepärast heidetakse atmosfääri vähem saastet: CO2, SO2, NOx. Energiatasakaal muutub positiivseks vaid 5 kuud pärast isolatsiooni paigaldamist. Kui toodet kasutatakse küttetorustiku isoleerimiseks, võib energia end ära tasuda vähem kui 24 tunniga: investeeritud energia energeetiline vähenemine on enam, kui kümme tuhat korda suurem