Kivivill – Kõik, mida pead teadma mineraalvillast
Kivivill on mineraalvillast valmistatud isolatsioonimaterjal, mis on toodetud looduslikest kivimitest, peamiselt basaltist ja dolomiidist. Kivimite sulatamisel kõrgetel temperatuuridel (umbes 1500°C) ja nende kiududeks vormimisel saadakse kerge, vastupidav ja suurepäraste isolatsiooniomadustega materjal. Soojusisolatsioonivill on laialdaselt kasutusel nii elamu- kui ka tööstusehituses tänu oma mitmekülgsusele ja tõhususele erinevates rakendustes.
Isolatsioonivilla peamised eelised hõlmavad suurepärast soojusisolatsiooni, tulekindlust, heli neelavust ning vastupidavust niiskusele ja kemikaalidele. See aitab vähendada energiakulu, parandada hoonete energiatõhusust ja luua mugavamat elukeskkonda. Lisaks on kivivill keskkonnasõbralik materjal, kuna see on valmistatud looduslikest ja taastuvatest ressursidest ning on täielikult taaskasutatav.
Selles ülevaates käsitleme kivivilla erinevaid omadusi ja eeliseid, sealhulgas:
- Soojusjuhtivus: Kuidas kivivill aitab hoida soojust ja vähendada energiakulusid.
- Kuumuse toime: Kivivilla tulekindlus ja vastupidavus kõrgetele temperatuuridele.
- Akustilised omadused: Kivivilla võime summutada heli ja parandada akustilist keskkonda.
- Veekindlus ja auruläbilaskvus: Kivivilla käitumine niisketes tingimustes ja selle mõju siseõhu kvaliteedile.
- Ökoloogilisus: Kivivilla tootmise keskkonnamõju ja selle roll jätkusuutlikus ehituses.
Tutvudes nende teemadega, saate põhjaliku ülevaate kivivilla omadustest ning sellest, miks see on üks eelistatumaid isolatsioonimaterjale tänapäeva ehituses.
Kivivilla soojusjuhtivus: Tõhus energiasääst
Kivivill on oma suurepäraste soojusisoleerivate omaduste poolest hinnatud ehitusmaterjal, mis tagab nii energiasäästu kui ka ohutuse. Soojusjuhtivus ehk soojusjuhtivustegur (λ-väärtus) on üks kivivilla olulisemaid näitajaid, mis sõltub suuresti temperatuurist. Kivivillal säilivad head soojusisoleerivad omadused ka kõige äärmuslikumates tingimustes, sealhulgas kokkupuutel kõrgete temperatuuridega.
Ekstreemsetes temperatuuritingimustes aitab kivivilla efektiivne soojusisolatsioon vähendada temperatuuri teisel pool isolatsioonikihti piisavalt, et kaitsta seal asuvaid konstruktsioonielemente ja materjale ülekuumenemise või süttimise eest. See teeb kivivillast ideaalse materjali mitte ainult energiatõhususe suurendamiseks, vaid ka tuleohutuse tagamiseks. Lisaks oma funktsionaalsusele on kivivill püsiv ja kauakestev lahendus, mis aitab oluliselt vähendada küttekulusid ning suurendada hoonete energiatõhusust aastateks.
Kivivilla kuumuse toime: Vastupidavus äärmuslikele tingimustele
Nagu eelnevalt märgitud, talub kivivill temperatuuri üle 1000°C, samas sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C. Piirkonnas, kus temperatuur ületab 250°C, sideaine aurustub. Sideaine aurustumine ei riku kivivilla struktuuri, sest selle sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest.
Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, siis võib kivivilla kasutada ka väga kõrge töötemperatuuri tingimustes. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju.
Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Tulekindluselt kuulub kivivill kõige turvalisemasse A1 klassi.
Kivivilla akustilised omadused: Helisummutuse lahendused
Kivivill koosneb omavahel põimunud diabaaskivimi kiududest, mille vahel on õhuvahed. Niisuguse struktuuriga materjal neelab helilaineid eriti hästi: see isoleerib efektiivselt nii õhus levivat heli kui ka vaheseinu ja -lagesid pidi edasikanduvat löögiheli. Õhus leviva heli isoleerimise näitaja R’w (dB) iseloomustab hoone vahe-konstruktsioonide võimet neelata õhus levivat heli.
Mida suurem see on, seda vähem müra läbib konstruktsiooni. Löögiheli isoleerimise näitaja LVv (dB) iseloomustab korrustevaheliste vahelagede võimet vähendada müra, mis tekib vahelael kõndimisel või sellele koputamisel, näiteks alumisel korrusel olevas ruumis. Mida väiksem on vahelae koefitsient L’n,w, seda paremini konstruktsioon löögiheli isoleerib.
Kivivilla veekindlus ja auruläbilaskvus: Kaitse niiskuse eest
On hästi teada, et isolatsioonimaterjalis olev niiskus halvendab selle isolatsiooniomadusi. Vihma käes seisnud kivivill võib näida märjana, kuid tegelikult on märgunud vaid mõni millimeeter selle pealispinnast. Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused.
Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned “hingavad” ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima.
Kivivilla ökoloogilisus: Loodussõbralik isolatsioonimaterjal
Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa rohkem energiat kui ise vajavad. 50 aasta jooksul võib tüüpiline isolatsioonitoode aidata säästa 100 korda enam primaarenergiat kui kasutati selle tootmiseks, transpordiks ja utiliseerimiseks.
Meie majade ja töökohtade kütmiseks põletatakse vähem fossiilkütus, seepärast heidetakse atmosfääri vähem saastet: CO2, SO2, NOx. Energiatasakaal muutub positiivseks vaid 5 kuud pärast isolatsiooni paigaldamist. Kui toodet kasutatakse küttetorustiku isoleerimiseks, võib energia end ära tasuda vähem kui 24 tunniga: investeeritud energia energeetiline vähenemine on enam, kui kümme tuhat korda suurem
